Autor:
Andres Tennus

Viimase poole aasta jooksul on valminud kolme kultuuriväärtusliku hoone renoveerimistööd

Selle aasta esimeses pooles on lõpetatud vana anatoomikumi (Uppsala 10), botaanikaaia aiamaja (Lai 40) ja tähetorni kõrval asuva astronoomi maja (Uppsala 6) renoveerimistööd. Selle tulemusena on suure kultuuriväärtusega hooned saanud värske ilme ja energiatõhusad lahendused. 

Hoonete renoveerimine võeti ette, sest need olid kehvas seisus ja amortiseerunud. Astronoomi majale ja botaanikaaia majale tehti täielik remont: rekonstrueeriti katus, paigaldati uued energiatõhusad tehnosüsteemid ning hooneid viimistleti seest ja väljast. Vanas anatoomikumis uuendati tehnosüsteeme ja siseviimistlust, samuti tuli maja ühes osas ehitada uued teraskandjatel vahelaed. Energiatõhususe suurendamiseks paigaldati hoonetesse ka LED-valgustid ning soojustati põrandate ja katuste alused. Fassaade ei soojendatud muinsuskaitsenõuete tõttu.

Selle aasta alguses kolisid vana anatoomikumi ruumidesse IT-osakond, teaduskool ja genoomika instituudi IT-osakond. Lai 40 hoone värsketes ruumides korraldavad loodusmuuseum ja botaanikaaed loodusluuleõhtuid ning haridusprogramme, samuti loodetakse majas avada kohvik. Astronoomi majja kolis juunis ülikooli personaliosakond.

Vaata galeriid

19. sajandil paljudele kuulsatele arstidele ja teadlastele töökohaks olnud anatoomikum, mille projekteeris Johann Wilhelm Krause, kerkis aastal 1805 Toomemäe lõunanõlvale Rootsi-aegse Karl X Gustavi bastioni asukohale. Esialgu klassitsistliku rotundina valminud hoonele ehitati aastatel 1825–1827 Krause projekti järgi juurde poolkaarjad tiibhooned. Tänapäevase kuju sai anatoomikum aastail 1856–1860 viimase suure juurdeehitusega.

Aadressil Uppsala 6 asuvat hoonet on kutsutud astronoomi majaks või Struve majaks, sest 1821. aastal ehitatud hoone esimene elanik oli Friedrich Georg Wilhelm Struve ja pärast teda elas seal veel mitu kuulsat astronoomi. Struve maja kuulub Tartu tähetorni juurde ning selle renoveerimine 2024. aastal on mõtteline kingitus Euroopa kultuuripealinnale Tartule.

Botaanikaaia sammastega aiamaja sai ülikool enda käsutusse 1806. aastal, kui botaanikaaeda hakati rajama selle praegusele kohale. Varem hobusetallina kasutuses olnud hoone kujundas ülikooli arhitekt Krause ümber botaanikaaia direktori eluruumideks. 19. sajandi teises pooles alustas majas tegevust ka botaanikakabinet ja ehitati välja hoone pööning. 

Tuulepark

Eesti eksperdid näevad rohepöörde pandina end juba tõestanud tehnoloogiaid

Ruumiandmed

Geoinformaatikahuvilised arutlevad Tartus vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara laiema kasutuse üle

Sorterprügikast

Prügi sorteerimisest Tartu Ülikoolis